Opiniaun ida ne hakerek husi Hugo Fernandes (Nahabere) nebe haruka ba forum RENETIL (renetil@yahoogroups.com). Korespondensia tomak kona ba Gil Alves nia involvimentu iha Massacre iha Igreja Liquisa, Abril 1999, bele download iha Scribd.
Maluk Victor,
Agradese tebes ba ita nia opiniaun nebe'e loke tan dalan hodi ita dadalia konaba sa mak justisa no sa mak rekonsiliasaun.
Ema barak iha prinsipio ida katak sei laiha rekonsiliasaun sein justisa. ita bo'ot foin hato'o katak KUHP Indonesia nian sei la permiti nia jenerais sira atu hodi ba julga!, hau mos hatene ida. Tan ne'e mak uluk servisu iha CAVR no mos CVA, hau nia prinsipio justisa to'o agora mak oinsa mak Indonesia nudar nasaun no estadu officialmente rekonese katak sira komite krimi iha Timor. Chega -CAVR nia relatorio la hetan rekonesementu husi Estadu no nasaun Indonesia, maibe ita tenki hatene katak, CVA baseia nia findings husi Chega hodi to'o ba konklusaun katak militar no governu civil Indonesia komete Krimi Kontra Humanidade (KKH) iha Timor.
seluk tan mos hau hakarak hato'o ba Maluk Victor katak, CAVR halo rekomendasaun lubun-ba lubun no ida deit mak refere ba justisa formal. Barak liu, CAVR rekomenda ba estadu Timor, Indonesia, ONU, Membro Konselu Siguransa, no nasaun seluk nebe'e mak involve direitamente ka indireitamente hodi fo marzen ba Indonesia hala'o okupasaun no KKH iha Timor, iha responsabilidade politika,moral, ekonomia hodi fo tulun ba ema Timor.
CAVR no CVA hatene momos katak, justisa formal sei la facil no sei la akontese iha tempu badak. Tan ne'e mak durante prosesu CAVR la'o (2002-2005), CAVR la partisipa iha eventu nebe'e mak organiza husi maluk sira nebe'e luta ba justisa formal (izemplu ANTI), tan CAVR lakoi tama iha kondisaun nebe'e kontribui ba kria deit espetativa nebe'e bot ba vitima sira konaba justisa formal.
CAVR iha nia relatorio mos tau rekomendasaun sira ne'e tuir perioridade. Prioridade permeiru mak hadia, kondisaun nebe'e diak ba ema hodi moris sufisientemente iha aspektu sosial-ekonomia, edukasaun-saude, siguransa, no edukasaun ba direitus humanos.
Agora, los duni katak nai ulun sira (PM, PPN no PR) ne'e laiha poder atu hatete ba partidu sira hodi labele tau ema integrasionista-opurnista sira iha sira nia strutura partidu nian. Maibe hau hanoin Victor mos tenki hatene katak, CAVR ne'e politika estadu nian ida mos! CAVR la'os partidu ida mak hari'i nune'e mos CVA. Problema ba ita nia nai ulun sira mak hahu husi 2002
to agora, laiha definisaun ida klaru katak politika estadu ne'e nia ba justisa no rekonsiliasaun ne'e oinsa. Iha parte ida fo marzen ba justisa, maibe iha parte seluk praktika politika nebe'e mak kontraria ho politika nebe'e mak sira defini uluk.
Se karik, nai ulun sira iha korazen moral - klaru sira iha poder politika tan povu mak hili-sira BELE hatete ba partidu politik sira katak, politika estadu no nasaun nian mak ne'e. Ita la'o tuir politika ne'e, tan ne'e mak partidu politika sira LABELE hili ema nebe'e mak uluk KONTRIBUI hodi Indonesia FOTI DESIZAUN HALO KKH, LABELE TUR MOS IHA POSIZAUN NEBEE SEI DETERMINA LALAOK NASAUN NE'E NIA. TAMBA IHA TENDENSI KATAK SIRA SEI HALO DESIZAUN NEBE'E SALA. SA TAN SIRA ULUK NEGA LUTA POVU NE'E NIAN BA UKUN A'AN.
Dezisaun sala nebe'e mak agora ita rona taka ministru -secretario estadu integrasionista-opurtunis sira ne'e halo Korupsaun, Kolusaun no Nepotismu (KKN)-fo fali bolsa estudu ba ema Indonesia nia oan sira, balu halo violasaun seksual- tan nia mos uluk fo marzen ba Indonesia sira hodi halo violasaun seksual- no mos lala'ok at seluk tan.
Maluk Victor hatete katak, rekonsiliasaun ne'e objectivu final ida tan Indonesia nia KUHP sei la permiti jenerais sira ba tribunal. Hau la hare relasaun no rasaun ida fundamental katak tan Indonesia la bele hodi nia generais sira ba tribunal antau ita tenki tau rekonsiliasaun nudar Objectivu Final ida. Indonesia hodi duni nia generais sira ba julga iha tribunal, maibe prosesu ne'e mak la justu! Karik Maluk Victor hakarak hatete katak tan Indonesia zigante ida ida iha south asia, diak liu ita diak malu deit tan ita tauk sira atu invade timor dala ida tan? karik VIctor nia hanoin nune'e, antaun ita moris hela iha 1970-an.
Hau hatete katak, Rekonsiliasaun ne'e nia orizin esensia mak tenki hare'e husi aspeitu PROSESU-sei iha tempu, kria kondisaun (ekonomikamente, social, edukasaun) nebe'e kontribui ba kura hakanek vitima sira nia laran moras, nune'e prosesu ne'e sei atinsi valor rekonsiliasaun lolos. La'os fali prosesu nebe'e mak OBRIGA hanesan dadaun ne'e nai ulun sira halo.
Irmaun Victor, wainhira ita koalia konaba participasaun iha krimi ida, ita halo distinsaun entre ema nebe'e mak voluntariamente -iha konsiensia- participa iha krimi ida no ema nebe'e mak obrigatorio involve iha krimi ida. Milisia sira barak liu mak tamba nivel de edukasaun nebe'e la a'as, kondisaun ekonomia nebe'e mak la favorese sira nia moris facil atu ema obriga sira involve iha krimi. Maibe ema nebe tama iha kategoria "Intelektual" sira iha liu hanoin hodi foti desizaun ida wainhira atu defende politika ida-sa tan politika ne'e sei fo impaktu ba hamosu KKH- Sira mos laiha kondisaun ida katak ema obriga, ameasa sira, sira mos la'os ema kiak los. Sira foti desizaun hodi defende otonomia tanba sira HAKARAK MORIS DIAK LIU TAN- OSAN BARAK LIU TAN NO HETAN POSISAUN POLITIKA DIAK LIU TAN- Ne'e mak sira nia background thinking wainhira sira foti desizaun hodi NEGA TIMOR BELE UKUN A'AN. Se ita hatee ema ne'e uluk foti desizaun tanba nia interese privadu hodi kontribui ba KKH, tan sa mak ita sei fo fatin no fiar katak nia sei halo kontribuisaun diak ba nasaun ne'e? HAU LA FIAR no ba HAU:
"EMA NEBE'E ULUK NEGA TIMOR SEI UKUN A'AN, SEI LAIHA FATIN IHA TIMOR INDEPENDENTI"
Obrigado no hakoak bo'ot!
Maluk Victor,
Agradese tebes ba ita nia opiniaun nebe'e loke tan dalan hodi ita dadalia konaba sa mak justisa no sa mak rekonsiliasaun.
Ema barak iha prinsipio ida katak sei laiha rekonsiliasaun sein justisa. ita bo'ot foin hato'o katak KUHP Indonesia nian sei la permiti nia jenerais sira atu hodi ba julga!, hau mos hatene ida. Tan ne'e mak uluk servisu iha CAVR no mos CVA, hau nia prinsipio justisa to'o agora mak oinsa mak Indonesia nudar nasaun no estadu officialmente rekonese katak sira komite krimi iha Timor. Chega -CAVR nia relatorio la hetan rekonesementu husi Estadu no nasaun Indonesia, maibe ita tenki hatene katak, CVA baseia nia findings husi Chega hodi to'o ba konklusaun katak militar no governu civil Indonesia komete Krimi Kontra Humanidade (KKH) iha Timor.
seluk tan mos hau hakarak hato'o ba Maluk Victor katak, CAVR halo rekomendasaun lubun-ba lubun no ida deit mak refere ba justisa formal. Barak liu, CAVR rekomenda ba estadu Timor, Indonesia, ONU, Membro Konselu Siguransa, no nasaun seluk nebe'e mak involve direitamente ka indireitamente hodi fo marzen ba Indonesia hala'o okupasaun no KKH iha Timor, iha responsabilidade politika,moral, ekonomia hodi fo tulun ba ema Timor.
CAVR no CVA hatene momos katak, justisa formal sei la facil no sei la akontese iha tempu badak. Tan ne'e mak durante prosesu CAVR la'o (2002-2005), CAVR la partisipa iha eventu nebe'e mak organiza husi maluk sira nebe'e luta ba justisa formal (izemplu ANTI), tan CAVR lakoi tama iha kondisaun nebe'e kontribui ba kria deit espetativa nebe'e bot ba vitima sira konaba justisa formal.
CAVR iha nia relatorio mos tau rekomendasaun sira ne'e tuir perioridade. Prioridade permeiru mak hadia, kondisaun nebe'e diak ba ema hodi moris sufisientemente iha aspektu sosial-ekonomia, edukasaun-saude, siguransa, no edukasaun ba direitus humanos.
Agora, los duni katak nai ulun sira (PM, PPN no PR) ne'e laiha poder atu hatete ba partidu sira hodi labele tau ema integrasionista-opurnista sira iha sira nia strutura partidu nian. Maibe hau hanoin Victor mos tenki hatene katak, CAVR ne'e politika estadu nian ida mos! CAVR la'os partidu ida mak hari'i nune'e mos CVA. Problema ba ita nia nai ulun sira mak hahu husi 2002
to agora, laiha definisaun ida klaru katak politika estadu ne'e nia ba justisa no rekonsiliasaun ne'e oinsa. Iha parte ida fo marzen ba justisa, maibe iha parte seluk praktika politika nebe'e mak kontraria ho politika nebe'e mak sira defini uluk.
Se karik, nai ulun sira iha korazen moral - klaru sira iha poder politika tan povu mak hili-sira BELE hatete ba partidu politik sira katak, politika estadu no nasaun nian mak ne'e. Ita la'o tuir politika ne'e, tan ne'e mak partidu politika sira LABELE hili ema nebe'e mak uluk KONTRIBUI hodi Indonesia FOTI DESIZAUN HALO KKH, LABELE TUR MOS IHA POSIZAUN NEBEE SEI DETERMINA LALAOK NASAUN NE'E NIA. TAMBA IHA TENDENSI KATAK SIRA SEI HALO DESIZAUN NEBE'E SALA. SA TAN SIRA ULUK NEGA LUTA POVU NE'E NIAN BA UKUN A'AN.
Dezisaun sala nebe'e mak agora ita rona taka ministru -secretario estadu integrasionista-opurtunis sira ne'e halo Korupsaun, Kolusaun no Nepotismu (KKN)-fo fali bolsa estudu ba ema Indonesia nia oan sira, balu halo violasaun seksual- tan nia mos uluk fo marzen ba Indonesia sira hodi halo violasaun seksual- no mos lala'ok at seluk tan.
Maluk Victor hatete katak, rekonsiliasaun ne'e objectivu final ida tan Indonesia nia KUHP sei la permiti jenerais sira ba tribunal. Hau la hare relasaun no rasaun ida fundamental katak tan Indonesia la bele hodi nia generais sira ba tribunal antau ita tenki tau rekonsiliasaun nudar Objectivu Final ida. Indonesia hodi duni nia generais sira ba julga iha tribunal, maibe prosesu ne'e mak la justu! Karik Maluk Victor hakarak hatete katak tan Indonesia zigante ida ida iha south asia, diak liu ita diak malu deit tan ita tauk sira atu invade timor dala ida tan? karik VIctor nia hanoin nune'e, antaun ita moris hela iha 1970-an.
Hau hatete katak, Rekonsiliasaun ne'e nia orizin esensia mak tenki hare'e husi aspeitu PROSESU-sei iha tempu, kria kondisaun (ekonomikamente, social, edukasaun) nebe'e kontribui ba kura hakanek vitima sira nia laran moras, nune'e prosesu ne'e sei atinsi valor rekonsiliasaun lolos. La'os fali prosesu nebe'e mak OBRIGA hanesan dadaun ne'e nai ulun sira halo.
Irmaun Victor, wainhira ita koalia konaba participasaun iha krimi ida, ita halo distinsaun entre ema nebe'e mak voluntariamente -iha konsiensia- participa iha krimi ida no ema nebe'e mak obrigatorio involve iha krimi ida. Milisia sira barak liu mak tamba nivel de edukasaun nebe'e la a'as, kondisaun ekonomia nebe'e mak la favorese sira nia moris facil atu ema obriga sira involve iha krimi. Maibe ema nebe tama iha kategoria "Intelektual" sira iha liu hanoin hodi foti desizaun ida wainhira atu defende politika ida-sa tan politika ne'e sei fo impaktu ba hamosu KKH- Sira mos laiha kondisaun ida katak ema obriga, ameasa sira, sira mos la'os ema kiak los. Sira foti desizaun hodi defende otonomia tanba sira HAKARAK MORIS DIAK LIU TAN- OSAN BARAK LIU TAN NO HETAN POSISAUN POLITIKA DIAK LIU TAN- Ne'e mak sira nia background thinking wainhira sira foti desizaun hodi NEGA TIMOR BELE UKUN A'AN. Se ita hatee ema ne'e uluk foti desizaun tanba nia interese privadu hodi kontribui ba KKH, tan sa mak ita sei fo fatin no fiar katak nia sei halo kontribuisaun diak ba nasaun ne'e? HAU LA FIAR no ba HAU:
"EMA NEBE'E ULUK NEGA TIMOR SEI UKUN A'AN, SEI LAIHA FATIN IHA TIMOR INDEPENDENTI"
Obrigado no hakoak bo'ot!
14 comments:
Se imi akses karik forum renetil ida be hakerek uja naran Raul Casanova ne mak Carlos da Silva Saky!!! Militante PD agora hela iha DArwin -Australia
Viva Hugo Fernandes nia hakerek. Pelo menos ita hatene nia ema verdadeiro. Vitor verdadeiro ka lae? Hau rona Hugo nia naran hodi uluk kedas, Vitor nee se? Nunka rona nia naran.
Victor ho Raul Casanova alias Carlos da Silva Saky satu merek!!
Sira be traidor ne'e agora ho AMP sira at liu
ita bele hare eforisme sira tuir mai iha Trio AMP hansen CNRT,PSD no PD.
sira nia duet iha Amp nia laran kria gerasaun barak ona tamba:
CNRT=
CERITA NASIONAL REVOLUSI TERNODA
CHOKNORIS NAKAL RAJA TEMBAK
CHOKNORIS NAKAL RAJA TIMOR
CHENGEN NAKAL RAYU TERUS
CERDAS NAMUN RAKUS TERUS
CINTA NAMUN RAKYAT TERTEKAN
CENTIL RANGKUL TRAIDOR
PSD=
PROYEK SUDAH DIATUR
PERTAURAN SERING DILANGGAR
PROYEK SKANDAL DIRAHASIAKAN
PENJARA SUDAH DIPERBAIKI
PERSEN SUDAH DITERIMA
PENDAPATAN SUDAH DINAIKAN
POSISI SUDAH DIJABAT
PENJILAT SEDANG DIHORMATI
PEMBELOT SUDAH DILANTIK
PAJERO SUDAH DIBAWA
PEMEGAN SAHAM DIBOHONGI
PEMBERITAAN SERING DITAKUTKAN
PEMALSUAN SURAT DILAKUKAN
PEKERJA SUDAH DIESKORSING
PD=
POSISI DIMINTA
PEMERINTAH DIAGNOSA
POSISI DIREBUTKAN
PROYEK DIBAGIKAN
PERSENGKOKOLAN DIDALANGGI
PARLAMEN DIKETUAI
PEMABUK DIKAWAL
PERTAHANAN DIKORDINIR
PERTANIAN DIPIMPIN
PETANI DITIPU
PELAKSANA DISTRIBUSI
PEKERJA DIHAMILI
PROPAGANDA DESKRIMINASI
PETISIONER DILUPAKAN
PARLAMEN DWIFUNGSI
Husi Aci eskola iha Indonesia
Oinsa atu hatene Raul Cassanova ho Carlos da Silva Saky ne ema ida deit. Imi haree deit nia hakerek!
Contoh: Raul hekerek "korruptor" ho huruf "rr" double,
Saky mos hakerek "korruptor" huruf "rr" double. Sei barak liu tan, maluk sira mak cek rasik. La fiar imi haree took Saky nia hakerek iha Forum Haksesuk nomos Raul Cassanova nia hakerek iha forum Renetil.
Nia mos halo dadaun PD=Propaganda Dwifungsi
Pembelot Dulu
Pahlawan Dini
Pelopor Deskriminasi
PSD AMP = Posisi Sudah Diselamatkan karena Aliansi Mayoria Parlamen. Petisioner Sudah Dikompensasi karena Aliansi Mendapat Posisi.
CARLOS SAKY TROKA ONA NIA NARAN BA RAUL CASANOVA, LA KLEUR TAN VICTOR MOS TROKA ONA NIA NARAN.
Carlos Saky ne mak Raul CAssanova! pantas nia membela matian pro otonomi sira tamba nia primu Joao Mariano Saldanha ne kan pro otonomi number 1 kan?!??!?
Governu Inkonstitusional la Reprezenta Mayoria Povu
Carlos da Silva Saky nia hanoin nudar ema anti demokrasia alias Penipu demokrasi no Pemilu dinodai tamba:
suatu sistem demokrasi dimana pun harus merepresentase rakyat yang nota bene menjadi pemenang pemilu dalam suatu pemerintah. Bukannya pemerintah dibentuk dari minoritas pemilih lalu mengunakan politik dagan sapi alias aliansi mengumpulkan paraf kemudian memepolitisir Konstitusi RDTL pasal 106 menjadikan privat Interpertation for privat Interrest.
Meskipun pasal 106 dibenarkan menurut privat interpertation for privat interrest numun tidak dapat dianggap baik secara demokrasi karena melanggar hak-hak para pemilih. Tidak semua pemilih belum tentu mengingginkan suarannya dilakukan koalisi/aliansi oleh pemimpin partai tertuntu denagan partai lain yang ternyata partai yang dikoalisi/dialiansi tersebut memiliki faktor tidak menggungtunkan seperti ( PSD memiliki presiden yang saat itu Orang yang memiliki sejarah kelabu alias Pelopor Indonesia dan Pendukung Otomomi ). Pasti apabila dibuat profail koalisi sebelum dilakukan pemilihan umum akan terjadi perubahan suara yang sidnifikan bagi pemilih CNRT atu PD. Jadi koalisi setelah pemilu di parlamen tersebut tidak dianggap baik atu koalisi/ aliansi tidak perawan yang menggorbankan kehendak dan keadilan masyarakat.
Pembentukan pemerintah AMP sebanarnya berdasarkan pada asas demokrasi telah melakukan kudeta konstitutsional terhadap pasal 106 dengan cara privat interpertation for privat interrest dengan melegitimasinnya sendiri. Pejabat pemerintah AMP lebih banyak orang penentang kemerdekaan sehingga nilai perjuangan kemerdekaan ternoda. Sejarah orang-orang yang tertindas dalam perjuangan tidak diwakilkan dalam kemerdekaan total ini. Apa arti kemerdekaan dan sebuah pembebasan apabila orang-orang konseptor otonomi dan pembela Merah Putih seperti Joao Canxio dan Gil Alves, Mario Carascalao cs menjadi penikmat politik dan ekonomi Timor Leste.
Kemeredekaan yang hanya berpihak pada kesempatan meraih keuntungan bagi Pembela otonomi. Jadi legitimasi pemerintah tidak mewarnai seluruh dimensi SOSIAL,POLITIK,EKONOMI,SEJARAH, BUDAYA sutau bangsa khususnya masyarakat Timor Leste. Herman Heler menyatakan bahwa dimensi tersebut adalah sebuah konstitusi tidak tertulis yang harus dijadikan sebuah ukuran untuk dilaksanakan dalam kehidupan pemerintahan.
husi ACI
Aci, rupanya anda belum megartikulasi demokrasi secara komprehensive melainkan dari satu sisi saja. Demokrasi bukan hanya pemenang Pemilu tetapi demokrasi itu lebih pada keterlibatan banyak orang dalam memberikan keputusan. berbicara mengenai AMP, dari satu sisi saya berpendapat bahwa itu melalui proses demokrasi akan tetapi berbicara mengenai politik yang fair dan demi membangun Timor-Leste barngkali mereka melakukan politik yang kotor sekedar untuk mendapat kursi kekuasaan, dan ini sangat tidak baik.
Lero Uatumissa
Dear Aci,
Sekali lagi saya ingin sampaikan bahwa dari keseluruhan pandangan anda mengenai politik dalam konteks kemerdekaan Timor-Leste ada benarnya juga, di mana anda menekankan pada keterlibatan orang-orang pro Autonomi dalam pemerintahan. saya juga sangat menyesal bahwa mereka yang dulu menentang kita justru sekarang memegang kekuasaan dan menekan kita lagi sepertinya Timor-Leste ini telah berpaling dari pada Povu Maubere yang mengorbankan hidupnya demi prestisi tanah air Timor-Leste.Cuman saya ingin mengkritisi dan memberikan masukan bahwa demokrasi itu sering berpaling pada orang-orang yang mempunyai kekuasaan.
Lero Uatumissa
VIVA IRMÃO HUGO..!!! ita bot koalia ne los tamba carlos lopes ho victor ne satu merek se karik victor ho carlos iha dunik interrese para timor nia diak nusa mak sira defende otonomista sira nebe mak oho povo liu liu GIl ALVES e husu tok ba carlos ho victor sira uluk iha portugal passa vida soran deit jovens sira nebe mak mai husu assilo politico nia resultado mak hodi lospalos sira baku colega ida naran Joaquim nebe hanesan jovens nebe mak terus ida movimento durante ocupação javanesa iha rai timor..!!! sira iha portugal halibur lospalos sira para halo crime e ikus mai naran Renetil mak foer. mak ne deit
e dala ida tan keta fo oportunidade ba traidores sira hanesan GIL ALVES MILISI terlibat iha massacre liquiça
het nia aman ida victor ne mak ida nebeb los ehhhhhhh ? kok hau penasaran hakarak conhese asu lastalin ne .....
Hugo fernandes mos koalia diak... mais hare sente e quidado an, tanba Gil Alves ne sei imi nia familia rasik, irmao hugo sira mos keta "fazer merdas oan ida kariiiikkk"....heheheheheeee
hakuak bo'ot ba maubere no buibere sira karik ata oan hakarak hato'o hela ba matan nebe maka hakarak atu le'e ata oan nia sugestaun 1 ne'e.....tuir ata oan nia hakarak katak favor bo'ot ida nai ulun sira atu tau matan ba artista timor oan sira....ami laos atu husu osan maibe halo lei ida ba ata oan sira atu nune'e bele proteze artista timor oan sira....tamba oras ne'e ema a'at barak maka hala'o sistema BAJAK kasette arbiru deit e laiha responsabilidade..........FAVOOOOOOORR IDA NAIN ULUN SIRA IHA LETEN...
Post a Comment