AMP toma ona desizaun atu harii sentral eletrika rua ho oleu pezadu. Proposta ne hatama uluk ba debate iha tinan kotuk durante debate ba orsamentu rektifikativu, maibe la pasa. Foin daudauk debate ne pasa fali iha parlamentu nasional maski laiha mudansa signifikante ruma ho proposta ida uluk.
Orsamentu ba harii sentral eletrika ne iha parte rua. Husi orsamentu kuaze $400 milhoes ne, 2/3 nune sei aloka ba konstrusaun national grid ka rede eletrisidade ida, restu para sosa jerador oleu pezadu nian. Kona ba national grid ne hau hanoin ne ideia diak. Hanesan nasaun independente ida Timor presiza duni fasilidade ida hanesan ne. Maibe, kona ba kompra de makina oleu pezadu, ida ne mak kontroversial tebtebes no halo hau mos duvida se iha duni vontade diak husi AMP atu serve interese povu nian.
Primeiru liu, RDTL nia konstituisaun garante katak ita tenke prezerva ita nia meiu ambiente. TL mos asina konvensaun oioin kona ba ambiente liuliu mak Protocolo de Kyoto. Perito oioin konkorda katak sentral eletrika ho oleu pezadu ne la kondis ho ita nia dever nudar signatariu ida ba Protocolo de Kyoto.
Fila fali ba ita nia konstituisaun, hau haree katak laiha inisiativa ruma husi AMP nia parte atu lao kumpri. Ezemplu, ho projetu ida bot nune AMP seidauk hamosu inisiativa ruma atu halo avaliasaun ida ba projetu ne ninia impaktu ba ambiente. Karik ita ignora ita nia meiu ambiente a favor ba dezenvolvimentu, ne ita monu ona ba raikuak. Laiha dezenvolvimentu ida mak sustentavel se ita la konsidera mos ita nia meiu ambiente. I bainhira ita laiha konsiderasaun como deve ser ba ita nia meiu ambiente, ita mos viola ita nia konstituisaun.
Nein impaktu sosial, liuliu ba komunidade sira nebe mak tenke atura makina bot rua ne iha sira nia vizinhansa. Makina rua ne ninia impaktu saida ba komunidade sira ne? Poluisaun saida maka makina boot rua ne sei hasai? Ninia foer sira ne sei trata hanusa? Iha dokumentu nebe mak AMP fo sai, laiha indikasaun ida satisfatoriu kona ba kestaun sira hanesan ne.
Produsaun eletrika ho oleu pezadu mos teknologia ida obsolete. Uniku nasaun nebe mak sei uza teknolojia ne mak nasaun sira nebe laiha konsiderasaun seria ba meiu ambiente. Indonesia rasik agora phase-out ona sira nia makina tuan sira ne atu muda ba produsaun eletrisidade ida efisiente liu tan no mos liu tan. China rasik agora muda husi teknologia antiga sira hanesan ne hodi hakuak teknologia seluk nebe favorese liu tan ambiente. Tansa mak TL hakarak fali teknolojia nebe mak nasaun sira seluk iha mundu husik daudauk ona?
Emisaun husi oleu pezadu ne mos laos deit destrutivu ba planeta i aumenta tan ba efeitu green house, maibe iha mos impaktu diretu ba ita nia an rasik, liuliu komunidade sira nebe mak hela besik ba sentral eletrika sira ne'e. Ita bele ba Google deit atu haree ninia efeitu no kontribuisaun ba poluisaun. Se ita nia nasaun ne asina ona akordu ida ho komunidade internasional atu hadia ita nia planeta hanesan Kyoto Protocol, oinsa mak ita bele justifika ita nia an ba iha mundu? Ita nia dever mak nebe?
Makina rua nebe ita atu sosa, ida ne mak problematiku liu. Afina makina sira ne laos makina foun maibe segunda maun fali. Ita sosa fali husi China tanba China husik ona teknologia antikuada ida ne hodi muda ba teknologia moderna. Karik ida ne mak opsaun diak liu ba ita nia nasaun?
I agora Januario Pereira, sekretariu AMP nian ba eletrisidade, promete katak iha tinan ida nia laran sentral eletrika rua ne sei prontu hotu atu fornese eletrisidade ba Timor laran tomak. Ida ne so milagre karik? Ou Januario mak hakarak lohi eleitoradu. Ita lalika halo kontas barbarak para hare katak Januario nia deklarasaun ne laiha sentidu nein uitoan.
Agora kona fali ba jestaun sentral eletrika foun rua ne. Iha Dili laran ita iha sistema eletrisidade ida kiik maibe ita la konsege jere atu fornese eletrisidade kontinua maski Januario rasik promete iha 2007 katak to Desembro 2008 ahi iha Dili sei moris permanente. Agora daudauk ne kuaze Dili laran tomak ahi sei piska-piska hela maski gasta ona osan barak atu sosa jerador foun, hadia ida ne, hadia ida neba. Gerador nebe Xanana nia subrinho rasik mak manan tender hodi sosa mos afinal das contas geradores segunda maun nian! Agora oinsa mak ita atu komesa jere sentral eletrika bot rua iha tinan oin? Ajanu Memang Podo!
Ita nia alternativa mak saida?
Haree deit ba produsaun hidroeletrika iha Gariuai. Ida ne maski kik, agora fornese eletrisidade konstante ba area Baucau nian. Iha mos planu atu harii tan ida iha mota Laclo ho iha Atsabe. Sentral eletrika independente sira ne bele fo energia nebe baratu, limpu e sustentavel. Iha ida tan nebe bot liu tan mak ida iha Iralalaru. Projetu Iralalaru ne hahu iha tinan hira kotuk ba ho prosesu ida kapas i partisipativu. Iha avaliasaun ida kompleta no detalhadu ba impaktu ambiental no mos ekonomiku. Ezemplu, duke halo barragem ida, projetu ne halo fali sistema seluk ida atu dada deit be husi rai okos. Se karik halo barragem, populasaun barak iha ponta leste mak sei lakon bee. Tan ida ne mak importante halo avaliasaun ida diak ba projetu nia impaktu.
Projetu nebe hetan apoiu husi Noruega ne promete atu fornese eletrisidade ba nasaun tomak, ou ao minimo, husi Lospalos to'o Manatuto sei hetan hotu eletrisidade permanente se karik udan la tun makas.
Ikus mai AMP deside atu kansela hotu inisiativa sira hanesan ne. Ida ne la masuk akal liu. AMP kansela tiha projetu nebe sei produs eletrisidade ida baratu, limpu no mos sustentavel hodi troka fali ho oleu pezadu!
Ho Iralalaru, ita la presiza importa kombustivel. Ita uza bee deit. Ho oleu pezadu ita tenki importa. Presu ba oleu pezadu ne mos depende ba merkadu, nune sei afeta mos presu konsumidor sira. Se merkadu hasae oleu pezadu nia folin, ita tenki selu barak liu tan i konsumidor sira mak tenki aumenta tan osan. Oleu pezadu mos depende ba situasaun politika iha mundu. Se nasaun ida fa'an kombustivel ne ba ita mak derepente tama iha funu karik, ita mos sei la hetan tan oleu pezadu, pelomenus ate ita negosia fali ho nasaun seluk. I no entantu ahi sei mate permanente.
Ho Iralalaru, projetu ne atu hotu ona. Projetu ne mos hanesan prova ba ita nia seriedade ho obrigasaun nebe ita rasik komete ita nia an ba. Ita hatudu ezemplu diak ba nasaun seluk iha mundu atu tuir. Ho oleu pezadu, ida ne maski ita promete ho osan barbarak, laiha garantia katak nia sei lori eletrisidade mai lalais. Tinan ida, impossivel. Depois ita mos hamonu daudaun ita nia an iha komunidade internasional. Ita laos nasaun nebe sai ezemplu diak maibe sai fali nasaun nebe mak viola fali prinsipiu nebe ita komete ita nia ba. Ita lakon konfiansa husi nasaun seluk.
Ho Iralalaru ita hetan ajudu husi nasaun amiga ida, Noruega, atu dezenvolve ita nia nasaun. Noruega iha experiensia barak kona ba produsaun hidroeletrika. Ho projetu oleu pezadu ita halo fali negosiu ho ema korruptu sira hanesan Abilio Araujo ho ninia amigu sira husi China. Hare deit ba gerador mos gerador segunda maun ida, ita uza fali mak teknologia obsoletu. Enkuantu Noruega mai ajuda ita ho intensaun neve altruistika, ema sira husi China nebe Abilio Araujo lori mai ne iha deit intensaun atu halo osan. Sira la interese se opsaun ida ne mak diak liu ba ita.
Ikus mai konsekuensia sira ne hotu ba ita mak saida? AMP konfia los katak ho sentral eletrika rua ne, ita sei hetan eletrisidade sufisiente ba nasaun tomak. AMP mos fo razaun katak iha tinan ida ka rua nia laran investidor barak mak sei mai investe iha ita nia rain tan ne sira presiza eletrisidade. Iralalaru mesak la to. Inisiativa ba energia limpu mesak la to. Ita presiza implementa politika energia ida gigantesca atu responde ba investidor sira ne. Buat sira ne hotu los. Maibe karik oleu pezadu mak ita nia opsaun diak liu? Karik ita la nota tansa mak nasaun seluk la uza ona teknologia oleu pezadu nian?
Agora, se tinan ida ka rua mak investidor barak mai duni hanesan AMP promete ne karik bele mitiga konsekuensia negativa uitoan ho politika ida ne. Se investidor sira mak la mai sufisiente atu balansa ho investimentu bot nebe mak ita kuda, oinsa mak ita bele moris? Se tinan-tinan ita nia reseita husi investidor sira ne mak la sufisiente atu halo manutensaun ho jestaun projetu bot ne, oinsa mak ita bele moris? Se mak tenke selu? Konsumidor sira? Fundo Petrolifero?
AMP mos koalia ho serteza katak investidor sira sei mai tan deit TL iha sentral eletrika bot rua. Ne los duni katak TL tenke kria ambiente ida kompetitivu ho nasaun sira seluk liuliu nasaun vizinha hanesan Indonesia, Filipinas, Tailandia, etc. Maibe se ita hare didiak, nasaun sira ne kompetitivu liu ita laos deit husi teknologia, maibe importante liu, rekursus humanus i mao de obra barata. Ita nia salariu minimu mak mais ou menos $100. Indonesia nia salariu minimu mak $10 ou menus (e.g. satpam sira). I depois sira nia rekursus humanus iha kapasidade kompara ho ita nian. Tan ne iha tinan ida ka rua nia laran, karik ita iha ona rekursus humanus nebe kompetente i sufisiente atu kompete ho Indonesia? Se lae iha tinan ida ka rua nia laran, investidor sira sei hili atu investe iha Indonesia ka iha TL? Keta AMP promete hela sira katak sira bele uza eletrisidade gratis karik, ne ita la hatene.
Hau haree i hau iha serteza katak politika atu harii sentral eletrika foun rua ho oleu pezadu ne laos politika ida atu serve duni povu nia interese, nein ba kurtu prazu, nein mediu, nein longu. Maski TL presiza duni politika energetika ida diak atu responde ba ita nia nesesidades, hau la fiar katak oleu pezadu maka ita nia opsaun ida diak liu. Hau nota katak iha deit maka ambisaun maibe laiha rasusiniu. Hau haree katak iha deit maka inisiativa atu halo bussiness, maibe laiha vontade diak atu kumpri duni promesa nebe dehan "Libertemos o Povo".
Orsamentu ba harii sentral eletrika ne iha parte rua. Husi orsamentu kuaze $400 milhoes ne, 2/3 nune sei aloka ba konstrusaun national grid ka rede eletrisidade ida, restu para sosa jerador oleu pezadu nian. Kona ba national grid ne hau hanoin ne ideia diak. Hanesan nasaun independente ida Timor presiza duni fasilidade ida hanesan ne. Maibe, kona ba kompra de makina oleu pezadu, ida ne mak kontroversial tebtebes no halo hau mos duvida se iha duni vontade diak husi AMP atu serve interese povu nian.
Primeiru liu, RDTL nia konstituisaun garante katak ita tenke prezerva ita nia meiu ambiente. TL mos asina konvensaun oioin kona ba ambiente liuliu mak Protocolo de Kyoto. Perito oioin konkorda katak sentral eletrika ho oleu pezadu ne la kondis ho ita nia dever nudar signatariu ida ba Protocolo de Kyoto.
Fila fali ba ita nia konstituisaun, hau haree katak laiha inisiativa ruma husi AMP nia parte atu lao kumpri. Ezemplu, ho projetu ida bot nune AMP seidauk hamosu inisiativa ruma atu halo avaliasaun ida ba projetu ne ninia impaktu ba ambiente. Karik ita ignora ita nia meiu ambiente a favor ba dezenvolvimentu, ne ita monu ona ba raikuak. Laiha dezenvolvimentu ida mak sustentavel se ita la konsidera mos ita nia meiu ambiente. I bainhira ita laiha konsiderasaun como deve ser ba ita nia meiu ambiente, ita mos viola ita nia konstituisaun.
Nein impaktu sosial, liuliu ba komunidade sira nebe mak tenke atura makina bot rua ne iha sira nia vizinhansa. Makina rua ne ninia impaktu saida ba komunidade sira ne? Poluisaun saida maka makina boot rua ne sei hasai? Ninia foer sira ne sei trata hanusa? Iha dokumentu nebe mak AMP fo sai, laiha indikasaun ida satisfatoriu kona ba kestaun sira hanesan ne.
Produsaun eletrika ho oleu pezadu mos teknologia ida obsolete. Uniku nasaun nebe mak sei uza teknolojia ne mak nasaun sira nebe laiha konsiderasaun seria ba meiu ambiente. Indonesia rasik agora phase-out ona sira nia makina tuan sira ne atu muda ba produsaun eletrisidade ida efisiente liu tan no mos liu tan. China rasik agora muda husi teknologia antiga sira hanesan ne hodi hakuak teknologia seluk nebe favorese liu tan ambiente. Tansa mak TL hakarak fali teknolojia nebe mak nasaun sira seluk iha mundu husik daudauk ona?
Emisaun husi oleu pezadu ne mos laos deit destrutivu ba planeta i aumenta tan ba efeitu green house, maibe iha mos impaktu diretu ba ita nia an rasik, liuliu komunidade sira nebe mak hela besik ba sentral eletrika sira ne'e. Ita bele ba Google deit atu haree ninia efeitu no kontribuisaun ba poluisaun. Se ita nia nasaun ne asina ona akordu ida ho komunidade internasional atu hadia ita nia planeta hanesan Kyoto Protocol, oinsa mak ita bele justifika ita nia an ba iha mundu? Ita nia dever mak nebe?
Makina rua nebe ita atu sosa, ida ne mak problematiku liu. Afina makina sira ne laos makina foun maibe segunda maun fali. Ita sosa fali husi China tanba China husik ona teknologia antikuada ida ne hodi muda ba teknologia moderna. Karik ida ne mak opsaun diak liu ba ita nia nasaun?
I agora Januario Pereira, sekretariu AMP nian ba eletrisidade, promete katak iha tinan ida nia laran sentral eletrika rua ne sei prontu hotu atu fornese eletrisidade ba Timor laran tomak. Ida ne so milagre karik? Ou Januario mak hakarak lohi eleitoradu. Ita lalika halo kontas barbarak para hare katak Januario nia deklarasaun ne laiha sentidu nein uitoan.
Agora kona fali ba jestaun sentral eletrika foun rua ne. Iha Dili laran ita iha sistema eletrisidade ida kiik maibe ita la konsege jere atu fornese eletrisidade kontinua maski Januario rasik promete iha 2007 katak to Desembro 2008 ahi iha Dili sei moris permanente. Agora daudauk ne kuaze Dili laran tomak ahi sei piska-piska hela maski gasta ona osan barak atu sosa jerador foun, hadia ida ne, hadia ida neba. Gerador nebe Xanana nia subrinho rasik mak manan tender hodi sosa mos afinal das contas geradores segunda maun nian! Agora oinsa mak ita atu komesa jere sentral eletrika bot rua iha tinan oin? Ajanu Memang Podo!
Ita nia alternativa mak saida?
Haree deit ba produsaun hidroeletrika iha Gariuai. Ida ne maski kik, agora fornese eletrisidade konstante ba area Baucau nian. Iha mos planu atu harii tan ida iha mota Laclo ho iha Atsabe. Sentral eletrika independente sira ne bele fo energia nebe baratu, limpu e sustentavel. Iha ida tan nebe bot liu tan mak ida iha Iralalaru. Projetu Iralalaru ne hahu iha tinan hira kotuk ba ho prosesu ida kapas i partisipativu. Iha avaliasaun ida kompleta no detalhadu ba impaktu ambiental no mos ekonomiku. Ezemplu, duke halo barragem ida, projetu ne halo fali sistema seluk ida atu dada deit be husi rai okos. Se karik halo barragem, populasaun barak iha ponta leste mak sei lakon bee. Tan ida ne mak importante halo avaliasaun ida diak ba projetu nia impaktu.
Projetu nebe hetan apoiu husi Noruega ne promete atu fornese eletrisidade ba nasaun tomak, ou ao minimo, husi Lospalos to'o Manatuto sei hetan hotu eletrisidade permanente se karik udan la tun makas.
Ikus mai AMP deside atu kansela hotu inisiativa sira hanesan ne. Ida ne la masuk akal liu. AMP kansela tiha projetu nebe sei produs eletrisidade ida baratu, limpu no mos sustentavel hodi troka fali ho oleu pezadu!
Ho Iralalaru, ita la presiza importa kombustivel. Ita uza bee deit. Ho oleu pezadu ita tenki importa. Presu ba oleu pezadu ne mos depende ba merkadu, nune sei afeta mos presu konsumidor sira. Se merkadu hasae oleu pezadu nia folin, ita tenki selu barak liu tan i konsumidor sira mak tenki aumenta tan osan. Oleu pezadu mos depende ba situasaun politika iha mundu. Se nasaun ida fa'an kombustivel ne ba ita mak derepente tama iha funu karik, ita mos sei la hetan tan oleu pezadu, pelomenus ate ita negosia fali ho nasaun seluk. I no entantu ahi sei mate permanente.
Ho Iralalaru, projetu ne atu hotu ona. Projetu ne mos hanesan prova ba ita nia seriedade ho obrigasaun nebe ita rasik komete ita nia an ba. Ita hatudu ezemplu diak ba nasaun seluk iha mundu atu tuir. Ho oleu pezadu, ida ne maski ita promete ho osan barbarak, laiha garantia katak nia sei lori eletrisidade mai lalais. Tinan ida, impossivel. Depois ita mos hamonu daudaun ita nia an iha komunidade internasional. Ita laos nasaun nebe sai ezemplu diak maibe sai fali nasaun nebe mak viola fali prinsipiu nebe ita komete ita nia ba. Ita lakon konfiansa husi nasaun seluk.
Ho Iralalaru ita hetan ajudu husi nasaun amiga ida, Noruega, atu dezenvolve ita nia nasaun. Noruega iha experiensia barak kona ba produsaun hidroeletrika. Ho projetu oleu pezadu ita halo fali negosiu ho ema korruptu sira hanesan Abilio Araujo ho ninia amigu sira husi China. Hare deit ba gerador mos gerador segunda maun ida, ita uza fali mak teknologia obsoletu. Enkuantu Noruega mai ajuda ita ho intensaun neve altruistika, ema sira husi China nebe Abilio Araujo lori mai ne iha deit intensaun atu halo osan. Sira la interese se opsaun ida ne mak diak liu ba ita.
Ikus mai konsekuensia sira ne hotu ba ita mak saida? AMP konfia los katak ho sentral eletrika rua ne, ita sei hetan eletrisidade sufisiente ba nasaun tomak. AMP mos fo razaun katak iha tinan ida ka rua nia laran investidor barak mak sei mai investe iha ita nia rain tan ne sira presiza eletrisidade. Iralalaru mesak la to. Inisiativa ba energia limpu mesak la to. Ita presiza implementa politika energia ida gigantesca atu responde ba investidor sira ne. Buat sira ne hotu los. Maibe karik oleu pezadu mak ita nia opsaun diak liu? Karik ita la nota tansa mak nasaun seluk la uza ona teknologia oleu pezadu nian?
Agora, se tinan ida ka rua mak investidor barak mai duni hanesan AMP promete ne karik bele mitiga konsekuensia negativa uitoan ho politika ida ne. Se investidor sira mak la mai sufisiente atu balansa ho investimentu bot nebe mak ita kuda, oinsa mak ita bele moris? Se tinan-tinan ita nia reseita husi investidor sira ne mak la sufisiente atu halo manutensaun ho jestaun projetu bot ne, oinsa mak ita bele moris? Se mak tenke selu? Konsumidor sira? Fundo Petrolifero?
AMP mos koalia ho serteza katak investidor sira sei mai tan deit TL iha sentral eletrika bot rua. Ne los duni katak TL tenke kria ambiente ida kompetitivu ho nasaun sira seluk liuliu nasaun vizinha hanesan Indonesia, Filipinas, Tailandia, etc. Maibe se ita hare didiak, nasaun sira ne kompetitivu liu ita laos deit husi teknologia, maibe importante liu, rekursus humanus i mao de obra barata. Ita nia salariu minimu mak mais ou menos $100. Indonesia nia salariu minimu mak $10 ou menus (e.g. satpam sira). I depois sira nia rekursus humanus iha kapasidade kompara ho ita nian. Tan ne iha tinan ida ka rua nia laran, karik ita iha ona rekursus humanus nebe kompetente i sufisiente atu kompete ho Indonesia? Se lae iha tinan ida ka rua nia laran, investidor sira sei hili atu investe iha Indonesia ka iha TL? Keta AMP promete hela sira katak sira bele uza eletrisidade gratis karik, ne ita la hatene.
Hau haree i hau iha serteza katak politika atu harii sentral eletrika foun rua ho oleu pezadu ne laos politika ida atu serve duni povu nia interese, nein ba kurtu prazu, nein mediu, nein longu. Maski TL presiza duni politika energetika ida diak atu responde ba ita nia nesesidades, hau la fiar katak oleu pezadu maka ita nia opsaun ida diak liu. Hau nota katak iha deit maka ambisaun maibe laiha rasusiniu. Hau haree katak iha deit maka inisiativa atu halo bussiness, maibe laiha vontade diak atu kumpri duni promesa nebe dehan "Libertemos o Povo".
7 comments:
Oli pessadu mos laiha buat ida yang penting dezemvolvimentu bele lao! Saida mak ukun-an tiha ona tinan 9 mos nakukun nafatin hela hanesan ne'e.Mistisu sira tebe rai ho sira nia matenek, nusa mak ukun tinan lima liuba, lahalo tok. Janu avansa ba nafatin ho olio pessadu! Maibe kuidadu mos, tamba oleo pessadu ne'e metan mak ne'e, keta halo Janu metan ona ho oleo pessadu ita bo'ot metan liu tan.
ok analisis ida kek furak kona ba case ida nee, mais tuir hau nia hare AMP agora nee fokus liu ba oinsa mak bele kria ambienti ida kek diak hodi bele dada investor tama iha timor, atu olio pezadu kah lae laos imporante,imporante mak oinsa bele kria infrastructure ba investor sira,ok ita bele dehan analisis ita bot nian los duni ita hare husi dampak negatif nebe mak ita analisis ona mais importante ida mak kuando projeto nee lao duni ba oin e analisis AMP nian los duni katak tinan 1 ou 2 rua investor sira mak tama duni entaun ita bele hare tok saida mak akontese iha neba..husi ida nee mak ita bele halo follow up hodi hare iha duni balansu ka lae? see ita hare kuando iha dampak negatif barak ita bele kria fali planu fou n ida maibe laos deit ona governu nian tanggung jawab mesak, tamba iha ona ema investor sira mak iha timor e oinsa maka kebijakan politik sira halo ho investor sira nee...ida mak ita tengki hanoin katak investor tama iha nacaun nebe deit sira mos sempre lori planu desevolvemento iha nacaun nebe mak sira iha....jadi ita hein deit oli pwzadu nia resultadu...lalika komentar deit sein halo visaun ba jangka panjang nian....timor labele kompara ho nasaun seluk lae..tamba nasaun sira ita dehan iha leten nee ema lao ba oin ona ho invest sira nia osan makas iha desenvolvemento nebe kuando kompara ho timor kuitadu......AMP foin ajukan osan ba infrastructure deit ita halo argumen oin2 hodi dehan gasta arbiru deit, KKN ba and etc.....
^
'
'
'
'
@
Ita bot iha intensaun diak halo diskusaun, maibe ita bot nia idea mos hanesan deit ho sira nebe agora kaer hela projetu oli pezado.
Timor laos kelinci percoba-an, hodi halo buat ida hein rejultado tinan 1 ou 2 atu avansa ho planu seluk.., ok?! ne laos politika maibe planu dezenvolvimentu konkrit i nia impaktu ba sosial cultura, ekonomia no ambiente.
Energia nebe uja oli pezado diak maibe nia ipaktu negatif mai ita-nia rai, mak bot tebes.
Hau la kompara ho nasaun seluk maibe realidade hatudu katak ambiente no natureja TL nia (iha Tasi/be no rai maran)sei furak i deik, maibe ambinate hira ne ladauk sufisiente fo moris (saude) diak mai ita.
Agora ita hakarak atu estraga tan ambiente hirak ne ho oli pezado..??! iha nebe konsensia moral no responsavel intelektual ba asaun nebe hakarak estraga ambiente ne........?
Ida tan,osan povo nia tenki gasta tuir plano nebe diak no gasta ho responsablidade..., laos halo buat ida laho plano no husik fali tuir ita hatete.
ok???!
Bombastick99
heheheheh.....hau senti kontenti ituan ho ita bot nia reasaun kona ba hau nia idea ida nee, ok diak ita bot bele fo hanoin ba hau katak hau nia idea ida nee hanesan deit ema sira nebe mak kaer projeto olio pezadu....husik ba laiha buat ida ami lao tok lae ho ami nia idea ida neem edapois mak ita hare nia resultadu uks mai...hau senti bangga ituan ho ita bot nebe mak preukopa tebes ho meu ambienty ida nee diak mais sei bele labele koalia deit tengki iha langkah kongkrit ituan kona ba ita bot nia idea ida nee.....hau dehan dala tan katak, investor tengki tama iha timor ida nee buat ida kek importante lahalimar saida deit mak ita tengki halo atu supporta sira husi programa infrastructure ida nee mak dalan importante e formese electricsidade buat ida importante tan nee lalika halo argumentu arbiru deit kona buat sira nee....dampak lingkungan hidup iha nebe deit ita bele minimize ho tindakan antisipasi nebe hau nia hanoin planu nee iha ona maun janu nia proposal e ida nee mak halo ema sira tur iha parlementu nee hodi approve e sira mos laos naran approve deit sein halo selecsaun ba buat sira nee hotu...ita bot koalia hanesan ema ida kok ahli iha lingkungan hidup.....ok mak nee deit...salam samfrus
Ok, labuat 1, imi lao deit ba... depois mak ami tuir. naran katak rai ne keta halo hanesan balun nia deit maibe respeitu mos ho ema seluk.
Bombastick99'
labele hanesan nee fali irmaun....ita boot nia idea nee mos diak e konkorda ho ita bot...problema enviroment mos importante hotu ita tengki iha diskusaun makas par buat sira nee bele mosu idea diak ida, ok brother keta hirus....salam samfrus/matadouro
Oleo pezado sei halo Timor metan ona sai metan liu tan ha..ha..ha..
Post a Comment